Kuidas kõrgsoost eluga ja mõnusa kõhutäiega välja tulla ehk 8. Reeküla matk läks rappa

Mida söödavat ja joodavat sügis-talvisest rabast leiab?

Teadmisi jagab Pihtla jaoskonna esinaine Kadri Paomees, kes on keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist.

Nooremad pilliroojuured on magusad, neid süüakse toorelt, küpsetatult vôi keedetult. Pilliroo juurtest valmistatakse jahu ja kohvi. Toores pilliroo juur sisaldab suhkruid. Samamoodi, muide, võib süüa ka hundinuia juurikaid.

Kuuse- ja männiokkad on väga head teeks ja sisaldavad palju C-vitamiini. Kuna talvisel ajal rabas palju söödavaid taimi pole peale vitamiinivaeste samblike, on C-vitamiin vajalik.

Jõhvikad on samuti vitamiinirikkad ja desinfitseerivad magu ja soolestikku. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi.

Samuti leiab rabas pohli, mis on vitamiinirikkad. Oluline on seegi, et pohladel on teatud ravitoime näiteks reuma ja liigestehaiguste, seedehäirete ning hingamisteede haiguste tohterdamisel.

Ka harilikke kukemarju on rabas palju, kuigi eestlased seda marja väga söögiks ei kasuta. Ka selles marjas sisaldub palju C-vitamiini.

Veel on raba kaskedel musta pässikut, seent, mis kuivatatult on tervisele väga kasulik. Sellest saab teha teed või lisada näiteks kohvile. See parandab immuunsüsteemi, võitleb haigustekitajate vastu ja on äärmiselt tugev antioksüdant. Räägitakse, et sellel on ka vähivastane toime.

Kuidas älvestega hakkama saada?

Älvestes käis ja nõuandeid jagas kaitseliitlane Taavi Tuisk.

Kõige parem nipp älveste ehk väga mädade ja paksu turbakihiga rabakohtade vastu on nende vältimine. Mida heledam koht rabas, seda pehmem ja ohtlikum. Kui on võimalik valida, siis hoidu puude ligi ja astu mättaid-puhmaid mööda, mis üldiselt on tumepruuni või -punakat karva.

Älveste vahel on enda julgestamiseks hea kasutada toorest puust 2,5 meetri pikkust tugikeppi. Kepp ei pea olema üldse jäme. Kui üks serv vastu maad panna ja teiselt oma keharaskusega painutada ning kepp ei murdu, siis ei tohiks see ka rabas katki prõksatada. Kepp tuleb teha valmis enne rappa minekut, kui juba älveste vahel oled, on kiduratest-kõveratest rabamändidest pea võimatu head tugikeppi lõigata.

Tugikepi ülesanne on vähendada sinu keha survet pinnaühikule. Seda tuleb hoida poolviltu enda ees ja nii on kahele jalale lisaks kolmas toetuspunkt, mis takistab kehal älvesse vajumast.

Älvestest tuleb üle minna rahulikult ja ettevaatlikult. Hüpates-rapsides vajud ainult sügavamale turbasamblasse ja kui kannad madalaid jalanõusid, võid kergesti selle jalga välja sikutades turbasse jättagi. Tuhande aasta pärast keegi põletab sellest turbast tehtud briketti ja imestab, et kuidas see Nike logo siia vahele sattus.

Maitseelamused värkses õhus: bannock'i ja kana-läätsepaja retseptid

Retseptid edastas kaitseliitlane Taavi Tuisk, Reeküla matka hing.

Bannock

Bannock on lihtne leib, mida sõid juba Rooma leegionärid, samuti tunnevad seda Põhja-Ameerika indiaanlased. Kõige lihtsam on segada tainas kokku vaid jahust ja veest, aga parematel päevadel on toiduaineid ehk rohkemaks.

2 peotäit jahu. Nisujahule võib lisada ka rukkijahu, saab tummisem.

2 tl küpsetuspulbrit (võib asendada sooda ja happelise puuviljaga)

rosinaid tunde järgi

veidi soola tunde järgi

suhkrut tunde järgi

veidi piimapulbrit (kui on võtta)

veidi õli

vett

Sega katelokis või puhtas kilekotis valmis tainas. Katelokis on lihtsam õige kuivaine ja vee tasakaalu tunnetada, samuti ei ole tainakadusid. Kilekotti kasutades jäävad käed puhtamaks ega kulu vett kateloki pesemiseks. Õige tainas on kuiv, st see pole enam märg ja käte külge kleepuv.

Määri tainas ühtlaselt ümber kooritud puupulga, mis võiks olla 2-3 cm jämedune. Võid kasutada ka katelokikaant või panni ja teha tainast kakukese. Kuumuta ühtlaselt nii, et tainas küpseks pealt pruuniks. Ideaalse bannock'i koore alla kerkivad ka mõned õhumullid. Jälgi, et kuumust poleks liiga palju, muidu saad pealt musta ja seest toore bannock'i.

Määri peale mett ja söö koos kanapajaga. Kõige paremini maitseb see sealsamas lõkketule ääres.

Kana-läätsepada

Suurt kunsti pole: läätsed, kruubid, tatar läheb enne potti, siis on aega bannock'i tainast kokku segada ja kanafileed (Kaitseliitu toidab Selver, meil oli sealt toodud kolmekilone pakk 23 inimesele) väiksemaks tükeldada. Keeda läätsesid nii kaua, kuni need hakkavad pehmeks minema, ja lisa siis kana. Natuke soola ka ja kana saab päris ruttu valmis. Bannock küpseb ka samal ajal süte kohal ning ideaaltingimustes saavad mõlemad road koos valmis. Meil oli toiduõli ka, üks grupp eelistas kanafileetükke katelokikaanes praadida ja läätsesid kõrvale võtta.

***

Kõike eelnevat kogesid naiskodukaitsjad, kodutütred ja kaks kaitseliitlast 8. Reeküla matkal. Matka kutsusid ellu Pihtla jaoskonna naised suurest entusiasmist pärast sõdurioskuste baasväljaõpet 2011. aasta talvel, et saadud teadmisi praktikas rakendada, täiendada ja igal aastal üle korrata.

Rohkem pilte seekordsest matkast leiab meie Facebooki albumist.