Hunt 2020: Kerge ei peagi olema, aga äge küll!

Kolme naiskodukaitsja panust vajas malev õppuse alguspäeval. Kristel Kaasiku, Kaja Heinsaar ja Eneli Lõhmus veetsid aga kolm päeva metsas. Kui Hundile minnes oli kõhklusi, kuidas toimida tervisenõuete ja kehtestatud reeglite kohaselt, siis kõik sujus ja sellega oldi arvestatud ka õppuse ülesannete püstitamisel. Iga võitleja täitis lisaks tervisedeklaratsiooni, sai vajaliku arvu kaitsemaske ja kätedeso.

„Osalesin Hundil kergjalaväerühma koosseisus . See oli minul seitsmes kord ulguda Hundil jaomeedikuna,“ räägib Kaja Heinsaar. „Tegevust oli palju, tegevus oli põnev ja rühm oli meil üliäge, jaost rääkimata. Meie rühmaülem ja rühmavanem juba teadsid, kuidas inimesi motiveerida ja üllatustest polnud ka puudu. Olles eelnevalt saanud õppuse info ja kohustusliku varustuse nimekirja, siis võis juba näha, et nädalavahetus tuleb põnev. Kaasavõetavad jalaväe labidas, telkmantel ja nöör andsid aimu tulevasest öömajast. Lisatingimusena veel see, et asjad tuli pakkida kompaktselt ja mõelda, mida kaasa võtta, ka see tähendas nii mõndagi. Jalaväelane kannab kogu varustust endaga kaasas, sellega isegi harjus ära.  Kolmekäigulisest lõunasöögist võis unistada, selle asemel olid meil 24h kuivtoidupakid.“

Kristel Kaasiku hinnang õppusele on samuti positiivne: „Õppisin olema jalaväelane. Kui varem veeti meid punktist A punkti B autoga siis nüüd käisime jalgsi koos varustusega. See oli väga hea, sest varustusega auto kasti ja välja ronida iga natukese aja tagant on ka kohutavalt tüütu.“

„Mina olen muidu sidemees, kuid seekord ma sidet ei pidanud,“ kirjeldab Eneli Lõhmus. „Olin sedapuhku tagalarühma juures, valvasime masinaid ja moona ning seda viimast tuli ka jagada. Tagalas olemine oli minu jaoks uudne kogemus.“

Tänaseks teavad naised nii teoorias kui praktikas mis on kolmnurklaager, millised on seal piirangud ja tegevused. Õpiti varitsust ning seda, kuidas vaenlast lahingus üllatada. Muide, kolmnurklaagris käib isegi ihuhädade kergendamine kindla reglemendi järgi.

Kristel Kaasiku võtab kokku: „Õppus oli väga hästi organiseeritud ja uusi teadmisi ammutada oli põnev. Sain kinnitust, et saan hakkama küll ja varustuse tassimine ei olegi nii nõme. Kui on hea meeskond, siis on kõik hästi. Mulle meeldis see, et kogu rühm oli koos ja rühmaülem oli ka koguaeg rühmaga, tekkis meeskonnatunne.“

Mis oli õppuse puhul kõige keerulisem? Sellele küsimusele vastavad Kristel ja Kaja üllatavalt  naiselikult - keeruline oli vihmasel nädalavahetusel kuivaks jääda ja nuputada, kuidas pakkida kaasa piisavalt, kuid võimalikult vähe ja võimalikult kerget varustust kaheks ööpäevaks.