Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Väikelaste esmaabi Väikelaste esmaabi Üldised nõuanded väikelastele esmaabi andmiseks. Meditsiin ← Eelmine Väikelaste esmaabi koolitus Järgmine → “Kui oleks toru - viskaks teile saia” Väikelaste esmaabi väikelaste esmaabi

Väikelaste esmaabi

Särely Vahur ja Tairi Välinurm 21. dets. 2009

Üldised nõuanded väikelastele esmaabi andmiseks.

Kuna suur osa õnnetustest juhtub väikelastega nende endi kodus, on põhjust tuua välja üldiseid ohutegureid ning nõuandeid vigastuste vältimiseks.
•    Imiku üksijätmine voodile või mähkimislauale –  aluselt maha keerates võivad tagajärjeks olla tõsised traumad või põrutused.
•    Värvilistes purkides kodukeemia, komme meenutavad tabletid ja kõikvõimalikud ravimid ahvatlevad väikelapsi neid enda peal järgi proovima. Seega tuleks need laste käeulatusest ära panna. Kodukeemiat mitte kunagi valada joogipudelisse või kuhugi, kust laps on harjunud jooma. Tagajärjed võivad olla pöördumatud.
•    Teravad esemed lapse vaateväljast eemale.
•    Kuuma vedelikku täis olevad tassid, anumad, mida laps saaks omale peale tõmmata lauaäärelt kaugemale.
•    Pisikesed detailid ja kilekotid, mis võivad lämbumist põhjustada, lapse käeulatusest ära.
•    Õnnetusjuhtumi korral on väga oluline, et lapsevanem jääks ise rahulikuks – vastasel korral läheb ka laps rohkem paanikasse.
Kuigi enamus nimetatud kõigile teada-tuntud reeglitest tunduvad elementaarsed, eksitakse just nende vastu kõige sagedamini.

Luumurrud
Eripära laste puhul on sage luumõrade teke, kuna laste luustik on pehmem. Seega tuleb peale kukkumisi mõne päeva jooksul jälgida, ega pole tekkinud turset, sest luumurruga, ka väiksemaga, kaasneb alati sisemine verejooks e hematoid.  Jäsemete puhul on hea nipp need üksteise kõrvale asetada ja võrrelda.  Ühtlasi tuleks õrnalt katsuda, kas naha all on tunda ebaloomulikku luude asetust. Tihti on luumurru visuaalseks indikaatoriks kannatanu asend – tavaliselt hoiab ta murdunud jäset kehatüve lähedal. Kõige selgem näitaja luumurru puhul on muidugi funktsionaalne häire, mis tähendab, et kannatanu ei taha liigutada olenevalt õnnetusest kas kogu keha või kannatada saanud kehaosa. Suuremate õnnetuste, näiteks kõrgelt kukkumise puhul, tuleb kutsuda kiirabi, laps katta soojalt, toestada (jäseme puhul kolmnurkrätikuga) ning võib kasutada Paracetamoli küünalt. Küünlaid peetakse antud juhul sobivaimaks, kuna suukaudse valuvaigisti andmise puhul ei saa 2h jooksul teha narkoosi. Kõrgusest kukkumise puhul (laste puhul kaks kehapikkust) tuleb esialgu maas lamaval lapsel paluda proovida, kas ta saab liigutada jäsemeid. Esimesed tund aega tuleb peale kukkumist kogu aeg lapse juures olla ning lapse magama jäädes aeg-ajalt kontrollida, kas ta on äratatav. Verevalum võib tekkida ka ühe nädala jooksul. Igal juhul tuleb last pärast õnnetust tähelepanelikult jälgida. Kui tegu on imikuga, siis asetada ta rõhtsale pinnale, teda võimalikult vähe liigutades, ning kutsuda kiirabi. Paari päeva jooksul jälgida, kas on oksendamist, uimasust.

Haavad
Tänu laste heale verevarustusele, jookseb haavadest enamasti palju verd. Verejooks tuleb katta nii , et laps verd ei näeks, kuna enda vere nägemine hirmutab teda. Kui laps maha rahuneb, jääb verejooks ka kiiremini kinni. Haavale tuleb asetada puhas riie (kapist võetud puhas köögirätik näiteks). Kui verejooks on kinni jäänud, tuleb see õrnalt pesta ning hinnata haava suurust. Kui haav on üle 1 cm pikk ning sügavam marrastusest, on vaja see õmmelda. Samuti sakilised, sügavad, mustad, hammustuse (infektsiooni oht) haavad vajavad ilmtingimata kirurgilist abi.


Nina  verejooks on põhjustatud kõrge rõhu tõttu veres või veresoonte haprusest. Verejooksu kinnijäämise kiirendamiseks on kõige mõttekam kahe näpuga vajutada kummalegi poole ninajuurele. Kõik veri, mis valgub suhu, tuleb välja sülitada. Kui 20 minuti jooksul ei ole õnnestunud verejooksu peatada, peab kutsuma kiirabi.

Põletused
Esmatähtis  on põletada saanud koha jahutamine, mida tuleb teha tükk aega jaheda (mitte külma) veega. Põletada saanud koht tuleb katta veega niisutatud riidega, ülejäänud keha katta soojalt. Kui on näha põletusville, tuleb kindlasti arsti juurde minna. Vajadusel peab kasutama Paracetamoli küünlaid, kusjuures koduses apteegis peaks alati hoidma varuks lapsele sobiva annusega küünlaid.

Võõrkehad
Kui võõrkeha on sattunud silma, siis loputada silmi silmatilkade või läätsevedelikuga (eelmainitu puudumisel veega) ning oodata ja hoida silma mõnda aega kinni. Ninas tekitab võõrkeha enda ümber limaskesta turse, mis raskendab võõrkeha eemaldamist. Suuremal lapsel võib paluda nuusata. Kui kõrva on sattunud näiteks putukas, aitab sooja vee kõrva tilgutamine. Kui laps on alla neelanud mõne väikese eseme ja see on sattunud seedetrakti, võiks konsulteerida arstiga. Kui tegu on metallist eseme, eriti aku, patarei või teravate asjadega, tuleb ilmtingimata arsti juurde minna. Kui võõrkeha on sattunud hingamisteedesse ning seda ei saa välja köhida, siis beebi puhul tuleb asetada ta käevarre peale nägu allpool ning koputada seljale, suurema lapse puhul haarata jalgadest ning tõsta pea alaspidi samal ajal, kui teine täiskasvanu kontrollib, ega midagi suus pole, teine variant on laps asetada üle enda põlve ja suruda seljale. Kindlasti ei tohi last kõvasti raputada. Heimlichi võtet tuleks kasutada vaid äärmistel juhtudel ning seda suuremate laste puhul. Kopsu sattunud võõrkeha annab endast märku kopsupõletiku ja palvikuga.

Mürgitused
Mürgituse võib saada suu kaudu, läbi naha, limaskestade. Ravimid on laste puhul mürgituste põhiliseks tekitajaks, kuna kogused, mis täiskasvanule on täiesti ohutud, võivad lastele olla väga ohtlikud. Ravimite järel on veel mürgituste tekitajateks ravimtaimed, seened, kodukeemia, alkohol, narkootikumid. Mürgitustega kaasneb enamasti oksendamine, iiveldus, kiire ja nõrk pulss, võib esineda hingamishäireid (keele lõtvumine), teadvuse häireid (agressiivsus, eufooria, kooma), nahavärvi muutus, tasakaaluhäired ja spetsiifiline lõhn suust. Kui laps on kaotanud teadvuse, tuleb ta asetada stabiilsesse külgasendisse.

Palavik
Umbes 38,5° C kehatemperatuur takistab viiruste levikut, kuid sellest kõrgem palavik kahjustab juba lapse aju. Eriti ohtlik on palavik imikute puhul. Keha sees on temperatuur tegelikult 1° C võrra kõrgem, kui kehatüvelt mõõdetu. Palaviku alandamist alustatakse 38,5° C alates. Beebidele annustatakse Paracetamoli küünlaid. Küünlaid ei tohi poolitada, kuna ravimiannuse võrdne jaotus küünlas pole tagatud.  Küünlaid soovitatakse hoida külmkapis. Suurematele lastele võib Paracetamoli anda ka suspensiooni või tablettidena. Ibuprofeni ei tohi anda väikelastele. Aspirini ei tohi anda alla 16- aastasele lapsele. Palaviku alandamisel tuleb lapsel riideid vähemaks võtta, panna selga näiteks õhuke pluus ja kindlasti mähe ära võtta, muidu palavik ei alane. Ühtlasi anda lapsele palju juua ja asetada jahutav lapp otsmikule.


Kui palavik tekib alla kolmekuusel lapsel, pöörduda kohe haiglasse. Samuti kui palavik on kestnud juba üle kolme päeva suuremal lapsel, minna ruttu arsti juurde. Kui palavikuga kaasneb kas lööve, kõhulahtisus või oksendamine, on tegu juba millegi tõsisema kui lihtsalt külmetusega ning viivitamatult tuleb minna arsti juurde.

Allergia
Allergia peamised tunnused on sügelev nahk, punetus nahal, lööve, vesine nohu, paistes silmad. Esineb ka seedehäireid (oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus) ning kollapsit (vererõhu langus, teadvusehäired). Väga ohtlik on bronhospasm, mis sarnaneb kopsuastmale, n.-ö. hing läheb kinni. Ravimitest soovitatakse lastele Tavegyl-i, Suprastin-i, Claritin-i, Zyrtec-it, Kestine-i. Kui reaktsioon süveneb 1h jooksul peale ravimi annustamist, tuleb kutsuda arst. Siinkohal on oluline jälgida just konkreetse lapse allergia leevendamiseks sobilike ravimite varu olemasolu koduses apteegis.

Krambid
Krampe põhjustab liigne elektriline aktiivsus ajus ning krampidesse võib langeda nii kogu keha või ainult mõned lihasgrupid. Kui minestamise puhul lihased lõtvuvad ja inimene n.-ö. langeb maha, siis krambihoogu eristab eelnevast äkiline maha kukkumine (lihaste krampi tõmbumise tagajärjel). Lastel võib esineda krambihooge erinevatel põhjustel ja need ei pruugi olla korduvad. Peab meeles pidama, et krambihoo ajal ei tohi inimese liigutusi takistada, vaid teda tuleb võimalusel ümbritseda pehmete asjadega ja/või jälgida, et ta krampide ajal endale viga ei teeks (eriti peale). Krambid kestavad enamasti paar minutit. Peale krampe jääb inimene väga rahulikuks ja soovib puhata. Siinkohal on oluline ta katta soojalt ning tagada hingamisteede avatus.
 
Elustamine
Täiskasvanu ventileerimisel kallutatakse elustatava pea taha ja suletakse ninasõõrmed. Väikelapse pead aga kunstlikul hingamisel kuklasse ei asetata, vaid tõstetakse ainult õrnalt lõuga, ning abistaja puhub õhku samaaegselt nii suhu kui ninna, kattes eelnevalt mõlemad oma suuga. Tähtis on siinkohal arvestada, et lapse ja täiskasvanu kopsumahud on erinevad ning ventileerides tuleb jälgida, et lapse rindkere ei tõuseks üle 1 cm-i. Vastasel juhul võib abistaja hoopis abistamise asemel kahju teha ja kopsu katki puhuda. Olulised erinevused on ka täiskasvanu ja väikelapse südamemassaa¾i metoodikas, kus viimasele tehakse ainult n.-ö. kaudset südamemassaa¾i vajutades kergelt rinnakule ühe käe kahe sõrmega. Liigne surve rinnakule võib põhjustada roiete murdumise. Kui täiskasvanu puhul tehakse suust-suhu hingamist ning südamemassaa¾i suhte 2:30 (keskmise täiskasvanu pulsi 60 lööki minutis alusel) järgi, siis alla 1 kuu vanuse imiku puhul on vastavaks suhteks 1:3 (120 lööki minutis) ning ühekuuste kuni üheaastaste laste puhul 1:5 (100 lööki minutis).

Väikelastega pere koduse apteegi tähtsad komponendid
1.    Palavikualandaja – näiteks Paracetamoli küünlad (annused vastavalt lapse vanusele)
2.    Valuvaigisti – Ibuprofen
3.    Allergiaravim – näiteks Zyrtec
4.    Kõhulahtisuse vastu – Smecta
5.    Desinfitseerimisvahendid – pihusti
6.    Plaastrid
7.    Haavade sidumisvahendid

Andmed on pärit kiirabi koolitusõe Pille Tammpere koolituselt  (21. november 2009).

Kodulehe tegemine

Väikelaste esmaabi

Väikelaste esmaabi

Kuna suur osa õnnetustest juhtub väikelastega nende endi kodus, on põhjust tuua välja üldiseid ohutegureid ning nõuandeid vigastuste vältimiseks • Imiku üksijätmine voodile või mähkimislauale – aluselt maha keerates võivad tagajärjeks olla tõsised traumad või põrutused Üldised nõuanded väikelastele esmaabi andmiseks.

Väikelaste esmaabi

väikelaste esmaabi
www.naiskodukaitse.ee © 2016 » Naiskodukaitse