Minu naine on naiskodukaitsja

Mis tunne tekib enda naist laigulises või pidulikus vormis nähes?

Rainer: Uhke, turvaline, erutav.

Raivo: Uhke tunne.

Pireti kaasa: Kannan tööl olles ise vormi ning mind ümbritsevad igapäevaselt vormikandjad, kuid sellegipoolest oli esialgu võõrastav oma naist vormikandjana näha.

Riina kaasa: Ei teki mingit erilist tunnet, kuna olen oma naist vormis korduvalt aastate jooksul näinud. Küll aga oli uhke tunne, kui naine valiti Jõgeva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks ja käisin temaga ka pidulikul vastuvõtul Pärnu teatris.

Kui su naine tuleb järjekordselt koosolekult koju ja teatab, et nüüd on tal järgmine õppus, suurem üritus või pidu, siis kuidas sa sellele reageerid?

Rainer: Suudlen tänulikult.

Raivo: Ühelt poolt heameel, sest tean, et see teda huvitab ja talle meeldib aktiivselt tegevustest osa võtta. Teisest küljest veidi muretsen, kuna erinevaid kohustusi – nii koduseid, töiseid ja NKK’ga seotud - on kogunenud päris palju, kas ta ennast „lõhki ei tõmba“.

Pireti kaasa: Kuuldes järjekordsest üritusest, läheb esimese reaktsioonina pilk kalendrisse, et pere logistiline pool oleks paigas. Kuid üldjuhul võtan lihtsalt teadmiseks, et nii on.

Riina kaasa: Kui tuleb minna, siis tuleb minna! Kui inimene on endale kohustuse võtnud, siis sellega kaasneb vastutus. Mul ei ole selle vastu midagi.

Kui tihti te kodus sõdurisuppi sööte?

Rainer: Sõdurisupp on maailma parim roog. Meie pere sööb maailma parimat rooga kolm korda päevas!

Raivo: Ei ole tihti söönud. Kui siis ehk 1-2 korda oleme midagi sellist söönud.

Pireti kaasa: Kodus ei söö me kunagi sõdurisuppi. Õnneks, pole „supisõber“.

Riina kaasa: Ei söögi. Minu naine on küll väga hea kokk, aga kordagi ei ole ta teatanud, et täna sööme sõdurisuppi. Vahest aga olen saanud maitsta õppusel jagatud kuivtoidupaki sisu – pole viga, täitsa söödavad asjad.

Kui sul oleks võimalik üheks nädalavahetuseks saada Naiskodukaitse tegevliikmeks, siis mida sa selle ajaga tahaksid teha?

Rainer: Anda oma panus riigikaitsesse.

Raivo: Ei ole ennast nii täpselt NKK tegevustega kursis hoidnud, et oskaks midagi tahta.

Pireti kaasa: Ilmselt valiksin sellise tegevuse või väljaõppe, mis on sarnane minu enda tööga. Näiteks lasketreening, mõni võistlus või sõdurioskuste BVÕ.

Riina kaasa: Täidaksin kõik käsud tõrkumata. Ise ei oska mingit konkreetset tegevust välja pakkuda.

Kui naine kutsub sind üritusele kaasa kas enda kaaslaseks või appi korraldama, siis kas lähed kohe sama suure entusiasmiga nagu su naine?

Rainer: Vähemalt sama suure entusiasmiga.

Raivo: Sama suure entusiasmiga pole võimalik, sest naise entusiasm on mõõtmatu :) Mina vajan uute asjade ürituste/tegevustega liitumiseks pikemat mõtlemisaega ning kaalun asju pikemalt.

Pireti kaasa: Olen tema tegemistele alati nõu ja jõua abiks, entusiasmi minus ilmselt nii palju ei ole.

Riina kaasa: Kui vaja, läheksin küll kaasa – kui muidugi mu enda hobid ja töökohustused seda võimaldavad…aga nad seal Naiskodukaitses vist nii iseseisvad – pole mind eriti kaasa kutsutud.

Lisaküsimus: see on aususe peale, ära guugelda ega küsi oma naiselt – mis on Naiskodukaitse esinaise nimi?

Rainer: Airi Tooming

Raivo: Ei tea

Pireti kaasa: Airi Neve

Riina kaasa: Ei tea