Noorõ’ naiskodokaitsja’ toova’ vällä pall´o põhjusi, mille nä taa organisatsiooniga liitusi’. Päämidselt tuu peräst, õt taa om lõpus ja tegevüse’ vaeldusõ’. Naiskodokaitsõ om näile nigu hobi, mis võimaldas murda’ rutiini. Tegevüse’ olõ-õi kohustusligu’, a saa tetä’ just tuud, midä tahat. Pääle tuud saava’ nä pall´o uusi tutvit, olla’ hüäh seltskunnah ja pall´o trenni tetä’.
Kokko om Mikitämäelt naiskodokaitsõh säidse naist: Saarestiku Tiia, Saarestiku Sanna, Tillo Laura, Kanni Aide, Vako Sanna, Usina Marika ja Sisko Tiina. Mikitämäe naiskodokaitsja’ toova’ vällä, õt tavalidsõlt jääs sääne mulje, õt kodomaa kaitsminõ ja kaitsõliit om õnnõ miihilõ, kuna naiskodokaitsõ jääs meediah tagaplaanilõ. Tiidminõ naiskodokaitsõ kottalõ levis inämb tutvilt tutvilõ. Samah om pia kõigil perreh olnu’ ka mõni iihkujo, näütüsest piirivalvuri’ vai jahimehe’.
Mikitämäel tegutsõsõ’ Tiia ja Sanna juhõndamisõl ka latsõ’: kodotütre’ ja noorõ’ kotka’. Kaitsõliit om käunu’ mitu kõrda hinnäst Mikitämäe koolih tutvustamah ja säält omgi nuuri huvi taa organisatsiooni vasta tekkünü’. Ütel sändsel tutvustaval üritusõl sai lasta õhupüssäst, anti ülekaehtus relvist, tetti mõtsamaalingit ja opiti luudust.
Mikitämäe koolilats Geisi oll´ üts edimädsi kodotütrit Mikitämäel. Kodotütrest läts Geisi just tuu peräst, õt võtta’ osa huvitavist tegevüstest ja saia’ kotost vällä. „Näütüsest kävemi’ purilennugiga lindamah,” kõnõl Geisi. Pääle tuu om kodotütrilõ õgasugumadsõ’ laagri’ ja matka’, minkast saa osa võtta’. Nuurkotkas Timo ütel, õt timä läts taaha organisatsiooni, kuna tuu om lõpus.
Ideid Mikitämäe nuurilõ ürituisi kõrraldamisõst saava’ Tiia ja Sanna just eis’ läbikäutu’ laagridõst. Nuurkotka’, kodotütre’ ja naiskodokaitsja’ käävä’ Mikitämäel ühidselt kuuh. Kõik nuurkotka’ ja kodotütre’ piat tiidmä Eesti hümni, maakundõ, mõistma erinevit sõlmi tetä’, orienteeru’ ja muud säänest viil.
Nuurilõ tegevüste kõrraldaminõ nõud suurt eeltüüd ni Tiia ja Sanna om tämbägi koolivaheaja puhul kõrraldanu’ latsilõ matkamängu, koh osavõtjil tull´ meeskunnana kaardi perrä läbidä’ Mikitämäe keskusõh erinevit punktõ ja kohalõ joudõh täütä’ ettenättü’ ülesandit.
Naisi sõnno perrä om pakutavit tegevüsi nii pall´o, õt kõõst jovvaki-i osa võtta’. Naiskodokaitsja’ võiva’ osalõda’ ka kaitsõliitlastõ tegevüsteh, kuigi kaitsõliitlasõ’ naiskodokaitsjidõ ummil mitte. Näütüsest saa Kaitsõliidu koolih Talinah kävvu’ erinevil kursustõl – nii avaligu esinemisõ ku ka juhtmisoskusõ arõndamisõst.
Õgaüts löüd säält hindäle midägi olõnõvalt tuust, minka vasta kiäki huvvi tund. Näütüsest ku om huvi söögitegemisõ vasta, saa osa võtta toitlustajidõ grupist, kiä tegevä’ laagritõh ja erinevil sündmüisil süvvä’, eis’ki pidodõl. Toitlustaja’ piat läbimä kõik kooltusõ’, kuna näütüsest suurtõh välikatlatõh söögi tegeminõ om rassõ tüü.
Näütüsest mõtsalaagrih osalõminõ om umaette ekstreemsus ja adrenaliinitekütäja. Tuu kujonõs hindä ja kaaslaisi proovilõpanõkist. Mõtsah piat mõistma varjuda’, orienteeruda’ ja relvi käsitsedä’.
Saarestiku Tiia om naiskodokaitsõh olnu’ üle ütsä aastaga. Tuu aoga om tä käunu’ katõl koormusmatkal ja neläl laskmisvõistlusõl. Pääle tuu viil pall´odõl tõistõl ettevõtmistõl, nuidõ siäh mägironimisõl ja hindäkaitsõkursustõl. Laskõvõistlustõl tulõ Tiia sõnno perrä vaihtõpääl lasta’ lesatadõh 40 lasku järest. „Pääle säänest poolõtunnist laskmist om käsi vallus ja liigu-ui,” ütles Tiia.
Kanni Aide ja Tillo Laura olli’ varõmb kodotütre’, a Tiia avit näil liitu’ naiskodokaitsõ organisatsiooniga. Vako Sanna ja Aide käävä’ Räpinä ütisgümnaasiumih, koh nä omma’ läbi tennü’ ka riigikaitsõ tunni’. Tillo Laura käu Verska gümnaasiumih ja läbis samamuudu riigikaitsõoppust.. Saarestiku Sanna om Mikitämäel vabatahtlik noortõ kotkastõ rühmäpäälik. Kuna timä opada’ om kümme poiskõst, läts timägi naiskodokaitsõhe, õt saia’ vajalikkõ tiidmisi ja oskusi poissa juhendamisest ja olla’ näile iihkujost.
Algusõh tulõ nuuril naiskodokaitsjil katõ aastagaga läbi tetä’ nelli moodulit: esmaabi, toitlustaminõ ja side ni sõduri kursus. Huvitava faktina tulõ naiskodokaitsjidõ jutust vällä, õt s´ooaastaga oll´ sõduri baaskursusõl naisi inämb ku miihi. Osa naisi läts tuulõ kursusõlõ, kuna tahtva’ minnä’ sõaväkke. Mehe’ näid imeligult kae-ei, a omma’ hoopis abivalmi’. S´ooaastaga läbisi’ esmaabi kooltusõ sõduri baaskursusõ raamõh Laura, Aide, Marika ja Sanna ni kõnõli’, õt taa kursus oll´ võiga praktilinõ ja naid oskusi või eloh vaija minnä’.
Keväja läävä’ noorõ’ naiskodokaitsja’ sõduri baaskursusõ raamõh mõtsalaagrihe. Viil käve’ nä hindäkaitsõkursustõl ja Põlva laskõtiiruh relvast laskmist har´otamah. Näide sõnno perrä tulõ laskmist võiga pall´o har´ota’ ja oppi’ ka relva seadistama, õt võimaligult täpselt märki laskõ’. Pääle laskmist piat viil mõistma relva vallalõ võtta’ ja puhasta’.
Mikitämäe naiskodokaitsja’ kuulusõ’ Põlva Kaitsõliidu maleva Räpinä jaoskunda. Kodotütre’ ja noorõ’ kotka’ Kaitsõliidu organisatsiooni. Veebruarih valiti Räpinä jaoskunna uvvõst juhist Kotovi Tuuli Verskast. Räpinä jaoskunna aseesinaasest sai Sisko Tiina Mikitämäelt. Põlva maakunnah om alla saa naiskodokaitsja. Näütüsest Mikitämäest suurõmbah kohah Verskah om naiskodokaitsjit vähämb ku Mikitamäel.