Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita Ilmakaarte määramine ning liikumine Ilmakaarte määramiseks on mitmeid võimalusi, alljärgnevalt tutvustame ilmakaarte määramist käekella ja päikese, varjude ning tähtede abiga. Matkamine Orienteerumine ← Eelmine Kutse vastla-spordipäevale Järgmine → Vastla-spordipäeva lume puudus ei takistanud Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita ilmakaarte määramine; kompass

Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita

Pirjo Land, lääne jsk 3. veebr. 2008

Ilmakaarte määramiseks on mitmeid võimalusi, alljärgnevalt tutvustame ilmakaarte määramist käekella ja päikese, varjude ning tähtede abiga.

Ilmakaare määramine käekella ja päikese abiga

Selleks on Teil vaja osutitega kella või tuleb Teil kell maapinnale joonistada.

  1. Täpsuse saamiseks on vaja oodata täistundi.
  2. Suunake tunni osuti päikese poole
  3. Tõmmake mõtteline joon tunni ja minuti osuti vahele
Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita

Kell 12.00 on päike enam-vähem lõunas. Suuna täpsustamiseks võib arvestada ajaolu, et keskmine kohalik päikeseaeg erineb Eesti aladel kohalikust vööndiajast kuni 33 minutit, siis annab see suuna hälbeks kuni 8º. Samas, ühes suunas minekul ei oma see mingit tähtsust.

 

Täpselt samasugust süsteemi on võimalik kasutada täiskuu ajal. Kuu teistes faasides peab hakkama tegema erinevaid tehteid, et arvestada välja, kus antud hetkel asuks täiskuu. Täiskuu puhul saab arvestada veel järgnevate faktidega: 00.00 asub täiskuu lõunakaares; kell 6.00 läänekaares; kell 18.00 idakaares.

 

Ilmakaare määramine varju abiga

Selline võimalus eeldab pikemat aega kohapeal viibimist või peab kasutatavaid vahendeid kaasas tassima, et uues kohas uus kell teha. Samuti eeldab selline variant päikese olemasolu terve päeva jooksul.

Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita
  1. Löö pinnasesse püsti tokk ning mõõda selle toki varju pikkus paigutades varju lõppu teine tokk. Vari tuleb mõõta enne keskpäeva!
  2. Suvaliselt möödunud aja jooksul mõõda toki varju pikkust märgistades varju lõpp tokkidega. Märgi üles ka päikese liikumise suund.
  3. Tähtis on tabada hetke, mil hetke varju pikkus on sama kui esimese mõõdetud varju pikkus. Kahe võrdse pikkusega varju keskelt tuleb tõmmata läbi mõtteline joon, mis märgistab põhja-lõuna suunda. Lõuna jääb õhtusest päikesest vasakule.
 
Ilmakaarte määramine tähtede abiga

Kõige lihtsam on otsida taevalaotusest üles Põhjanael, mis asub Väikeses Vankris. Selleks on vaja üles leida Suur Vanker. Suure Vankri kaks äärmist tähte (nn. tagatelg) tuleb ühendada mõttelise joonega ning pikendada teljega samas suunas viis korda edasi, saadud lõigu otsapunktis, Väikese Vankri „aisa” lõpus asubki Põhjanael. (Skeemi suurendamiseks klikka sellel).

Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita
Liikumine päikese järgi

Tihti oleme kuulnud lauset, et ma liigun päikese järgi. Siinkohal tahaks täpsustada, et selline ütlus ei tähenda, et Te liigute päike-sele järgi. Kuna Maa pöörleb ümber oma telje, siis jääb Maalt vaadatuna tunne, et päike tiirleb ümber maa, seega kui liikuda kogu aeg otse päikese suunas, hakkate Te samuti tiirlema. Päikese järgi liikudes tuleb arvestada, et Teie liikumis-suuna ja päikese vaheline nurk suureneb pidevalt. Kui kell 12.00 oli Teil päike otse ees, siis kell 18.00 peaks Teie liikumissuuna ja päikese vaheline nurk olema 90º. Jämedalt mõõdetuna „liigub” päike Teie liikumissuunast iga tunniga ühe rusika jagu kõrvale.

 

Näide: Kui kell 12.00 oli päike Teil otse ees, siis kell 13.00 peaks mahtuma Teie liikumis-suuna ja päikese vahele üks rusikas, kell 14.00 kaks rusikat jne. Rusikaga mõõtmisel sirutage käsi päikese suunas välja!

 
Ilmakaarte määramine pilvise ilma korral

Arvestades Eesti kliimat, siis suure tõenäosusega on taevas pilves ning ilmakaarte määramisel ei ole päikesest, kuust ja tähtedest abi. Sellisel juhul tuleb vaadelda loodust.

 

Järgnevalt mõned näpunäited, ent silmas tuleb pidada, et selliseid märke tuleb alati otsida mitu, et kinnitada suuna õigsust.

  1. Sammal ja samblikud kasvavad puude, kivide ja kändude põhjaküljel. Kui sammal kasvab kogu puutüvel, siis põhjaküljel on teda rohkem.
  2. Puude koor on põhjaküljel paksem ja krobelisem, eriti hästi hakkab see silma vanadel lehtpuudel.
  3. Kevadel kasvab metsalagendike põhjaservas ja üksikute puude, kivide lõunakülgedel tihedam rohi.
  4. Sipelgapesa asub üldjuhul lähedase puu või kännu lõunaküljel, pesa lõunakülg on harilikult laugem kui põhjakülg.
  5. Küngaste lõunanõlvalt sulab lumi kiiremini ära.
  6. Suurte metsade sihid on üldjuhul põhja-lõuna või ida-lääne suunalised, kvartalid aga nummerdatakse läänest itta.
  7. Vene õigeusu kiriku risti alumise põikpuu kõrgem ots on suunatud põhja. Nii Luteri kui ka vene kirikutel on peatorn harilikult kiriku läänepoolses, altar aga idapoolses otsas.

Kodulehe tegemine

Ilmakaarte määramine ning liikumine

Ilmakaarte määramine ning liikumine

Ilmakaare määramine käekella ja päikese abiga Selleks on Teil vaja osutitega kella või tuleb Teil kell maapinnale joonistada Täpsuse saamiseks on vaja oodata täistundi Ilmakaarte määramiseks on mitmeid võimalusi, alljärgnevalt tutvustame ilmakaarte määramist käekella ja päikese, varjude ning tähtede abiga.

Ilmakaarte määramine ning liikumine ilma kompassita

ilmakaarte määramine; kompass
www.naiskodukaitse.ee © 2016 » Naiskodukaitse