Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub Eesti ja Soome vabatahtlike 2. -4. augustil osalesid NKK Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna naiskodukaitsjad Soomes Tuusulas Järvenpää linnas vabatahtliku päästeteenistuse põhikursusel (Vapaaehtoinen pelastuspalvelu ehk Vapepa). Kursuse viisid läbi Vapepa-koolitajad Erkki Huovinen häirekeskusest ja Antti Salonen politseist. Mõlemad mehed on vabatahtlikuna töötanud umbes 30 aastat. Kursuse eesmärgiks oli saada ülevaade, mis on Vapepa, kuidas selle süsteem toimib ja mida seal tehakse. Lisaks eelnevale saime praktiseerida inimese otsimist ahelas ehk ketis. Koostöö Rahvusvaheline ← Eelmine Akadeemiline dessant Kõinastule Järgmine → Vilsandi matkapäevad Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub

Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub

Eve Tuisk 20. augustil 2013

2.-4. augustil osalesid NKK Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna naiskodukaitsjad Soomes Tuusulas Järvenpää linnas vabatahtliku päästeteenistuse põhikursusel (Vapaaehtoinen pelastuspalvelu ehk Vapepa). Kursuse viisid läbi Vapepa-koolitajad Erkki Huovinen häirekeskusest ja Antti Salonen politseist. Mõlemad mehed on vabatahtlikuna töötanud umbes 30 aastat. Kursuse eesmärgiks oli saada ülevaade, mis on Vapepa, kuidas selle süsteem toimib ja mida seal tehakse. Lisaks eelnevale saime praktiseerida inimese otsimist ahelas ehk ketis.

Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub

Vapepa on ametkondade ja vabatahtlike ühine organisatsioon, mis loodi 1964. aastal. Selle liikmeks on organisatsioonid, mitte eraisikud. Praegu kuulub läbi nende Vapepasse 20 000 vabatahtlikku, kellest ühe tunniga suudetakse „mobiliseerida“ 2600 inimest, kolme tunniga 6000 inimest.

 

Põhiline, millega Vapepa tegeleb, on otsimine. Lisaks sellele on nende tegevusvaldkondadeks esmaabi, inimeste hooldamine, sidetegevus, transport, tulekustutamine, moraalne toetus, liikluse juhendamine, lastehoidmine, otsimine vetel ja vee all (väidetavalt on sukeldumisühingute koolitus parem kui tuletõrjujatel), vara päästmine ja turvamine ning palju muud.

 

Lisaks kursusele külastasime Lottamuuseumi Tuusulas.

 

Esimese maailmasõja ajal asutati mitmes riigis isamaalisele tegevusele suunatud naisorganisatsioone. Kui 1917. aastal hakati Soomes asutama Kaitseliitu, liitusid sellega ka naised toitlustamise eesmärgil. 1919. aastal kasutati esimest korda nime Lotta Svärd, mis ühinguna asutati 1920. aastal. 1921. aastal alustati reaalse tegevusega, samal aastal loodi ka lottade märk. Nimi Lotta Svärd on pärit Runebergi luuletusest „Tooli lugu“, kus Lotta läheb abikaasa Svärdiga kuningas Gustav III asemel sõtta. Lotta Svärd oli üks suurimaid vabatahtlikke ühendav naisorganisatsioon, mille  kauaaegne juht oli Fanni Luukkonen. Lottaks sai 17-aastane tüdruk, kes oli ühiskonnale truu ja kellel oli kaks usaldusväärset soovitajat. 1931. aastal algas ka lottade noortetöö: väike-lottaks sai 8 – 16-aastane tüdruk, kui vanemad seda lubasid. Kui aga vanemad väike-lottad pidid hakkama täitma vastutusrikkaid ülesandeid, muudeti nende nimi lotta-tüdrukuteks. Riietus oli lottadel ja lotta-tüdrukutel üsna sarnane: halli värvi puuvillane kleit, millel oli valge krae ja valged varrukaotsad, hõlma pikkus maast oli 25 cm. Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti hundinahast kasukat.

 

Lottade tegevusvaldkondi oli väga palju: toitlustus (kõige tähtsam), kontoritöö, side, esmaabi (arstid ja õed välihaiglates ning loomaarsid), varustus, ilm, post, õhutõrje.

 

23. novembril 1944 lõpetasid lottad oma tegevuse. Organisatsiooni kuulus 182 000 lottat ja 50 000 lotta-tüdrukut. Turvalisuse huvides hävitasid paljud oma märgid ja riietuse. Praegu on lottade keskmine vanus hinnanguliselt 89 ja neid on elus umbes 15 000 – 20 000.

 

Meie võõrustajateks Soomes olid vabatahtlikud riigikaitsenaised kiltasisarat, kes eelmisel aastal väisasid Saaremaad. Ajalooretke raames külastasid nad EELK Anseküla Maarja koguduse väikest pühakoda, Salme viikingilaeva, Saaremaa ringkonna esimese esinaise Marie Bondartschuki mälestuskivi, Sääre militaarmuuseumi ja palju teisi kohti.

 

 Meie Vapepa-õppust viidi läbi Niemennokka-nimelises suvilas ('neemenokk') ja õhutõrjemuuseumis. Külastasime ka Järvenpää sõjaveteranide maja, mille lähedal asuval mälestusmärgil süütasime küünlad nii Soome kui ka Eesti veteranidele ning meie koostöö algataja Rita Loeli mälestuseks.

 

Väga meeleolukateks osutusid vestlused kultuuriteemadel. Põnev oli kuulata soomlaste arvamust Sofi Oksanenist, Aleksis Kivist ja Eino Leinost ning eesti  ja soome rahvatantsu erinevustest. Ka sõjalis-sportlike teemade üle sai arutletud – laskmisvõimalused Eestis ja Soomes, langevarjuhüpped ning muud huvitavad alad. Vahva oli võrrelda muljeid korilusteemadel ning nautida põnevaid traditsioonilisi soome roogasid.  Soomlased on väga uhked oma kunstnike ja kirjanike üle. Rõõmu tuntakse ka Helsingi vaatamisväärsustest, mida meile näidati: Venemaa suursaatkond, mis on üsna sarnane Buckhingami paleega, Soome Punase Risti peamaja, rahvusooper, olümpiastaadion, Linnanmäki jpt.

 

Kolmepäevane naiskodukaitsjate ja kiltasisarate ühiskoolitus andis kinnitust, et meie naisorganisatsioonidel on väga palju sarnasusi, ent on ka erinevusi. Sama kehtib ka päästeteenistuse kohta. Õppisime hästi palju ja saime inspiratsiooni edaspidiseks. Tahame igal juhul jätkata koostööd vabatahtlike töö arendamises. Kui eelmise aasta külastuse järel saatsid soomlased meile hulga erinevaid käsitöötarvikuid, siis sellel aastal valmistasime meie nende abil erinevaid meeneid. Võimalusi koostööks on palju. Ja kange tahtmine tekkis taas soome keelt õppima hakata.  Ehkki meil polnud midagi selle vastu, et sel korral aitasid meid tõlkijatena Helsingi ülikooli õppejõud ja tudengid ning Saaremaaga seotud inimesed, kelle juured või siis suvila on siin.  Ka selles vallas tekkis mitmeid koostööideid edaspidiseks.

Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub
Järgmine →
Vilsandi matkapäevad

Kodulehe tegemine

Eesti ja Soome vabatahtlike

Eesti ja Soome vabatahtlike

Vapepa on ametkondade ja vabatahtlike ühine organisatsioon, mis loodi 1964 aastal 2.-4. augustil osalesid NKK Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna naiskodukaitsjad Soomes Tuusulas Järvenpää linnas vabatahtliku päästeteenistuse põhikursusel (Vapaaehtoinen pelastuspalvelu ehk Vapepa). Kursuse viisid läbi Vapepa-koolitajad Erkki Huovinen häirekeskusest ja Antti Salonen politseist. Mõlemad mehed on vabatahtlikuna töötanud umbes 30 aastat. Kursuse eesmärgiks oli saada ülevaade, mis on Vapepa, kuidas selle süsteem toimib ja mida seal tehakse. Lisaks eelnevale saime praktiseerida inimese otsimist ahelas ehk ketis.

Eesti ja Soome vabatahtlike koostöö jätkub

www.naiskodukaitse.ee © 2016 » Naiskodukaitse